Kaheksateist aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud, hiljem isiklikku pankrotti varisenud ettevõtja Toomas Allikas on pööranud oma elus uue peatüki. Äri, mis kasseeris hiigelintresse ning teenis tulu inimeste pisaratelt, on jäänud selja taha.

• Kalle Grents (vasakul), kes on Tekstiili Taaskasutuse OÜ juhatuse liige, ning Greenfuli asutaja ja materjali looja Toomas Allikas. Neid mõlemaid ühendab kirg jäätmete vastu. Kui Greenfuli tehast hakatakse ehitama, siis peab ka Eesti tekstiilijäätmemajandus arenema. Foto: Liis Treimann

Asemele on tulnud ambitsioon päästa Eesti ja ehk isegi maailm räigest tekstiilireostusest, mida näeb suisa kosmosestki. Allika ettevõte Greenful tahab hakata Sillamäel tootma tekstiilijäätmetest ehitusmaterjale.

Midagi niisugust on Saksamaal katsetehases juba tehtud. Allika plaani järgi võiks Euroopasse kerkida vähemalt 35 tehast.

“Ta on meil selline optimistlik,” tõmbas Tekstiili Taaskasutuse juhatuse liige ja jäätmespetsialist Kalle Grents tuure veidi alla.

Ehitusmaterjal, mille Allikas on leiutanud, on Grentsi sõnul aga tõepoolest unikaalne. „Seda pole enne kuskil olnud,“ ütles ta.

„Ameerikas ja Euroopas me oleme kindlalt täna ainus, kes selle tootega on hakkama saanud,“ sõnas Allikas. „Põhimõtteliselt oleme täna üks esimesi üldse kogu Euroopas, kes jäätmevaldkonnas saab öelda, et me lahendame sajaprotsendiliselt kogu probleemi.“

Allika ambitsioonikas plaan päästa maailm tekstiilijäätmetest

Greenful väärindab tekstiilijäätmed ehitusmaterjaliks. Täpsemalt hakkab Sillamäe sadamas olema kaks erinevat tehast ja ettevõtet, mis hakkavad tootma Greenfuli paneele ja SIP-paneele. Tehaste kõrval on ka sorteerimiskeskus.

Paneelid vahetavad välja kuus-seitse üldehituses kasutatavat toodet. Allika sõnul on Greenfuli paneel 40 protsenti tugevam kui liimpuit. Paneele saab kasutada kandeseinana, disainelemendina, sisepaneelina, välisfassaadipaneelina. Paneel koosneb poolenisti tekstiilijäätmest, veidi üle kolmandiku on ümbertöödeldud plastik ja ülejäänud on nende “salakaste”.

SIP-paneel on materjal, kus kahe paneeli vahel on soojustusvaht. Neid kasutatakse moodulmajade ehitamisel ning nende kasutamine ehituses muudab protsessi kiiremaks ja lihtsamaks. Greenfuli SIP-paneel on täiesti ümbertöödeldav ning loodussõbralik, tavalistes SIP-paneelides kasutatakse mürgist vahtu.

Allikas tõdes, et lähevad oma toodanguga puitmaterjalide vastu, kuid viimaste turuosa on nii suur ning Greenful läheb võtma vaid väikest osa suurest puitturust.

Saepuruplaat on muidugi odavam kui Greenfuli paneel. „Me oleme samas hinnaklassis, kus on kõrgkvaliteetne liim-puit, mis on ka veekindel,“ sõnas Allikas.

Greenfuli paneel maksab 1800 eurot kuupmeetri kohta ning SIP-paneeli hind on 1500 eurot kuupmeeter.

Rahastus on peaaegu paigas

Sillamäe tekstiilitöötluskompleksi suurus saab idee järgi olema 40 000 ruutmeetrit. See on mõnevõrra väiksem kui Tallinnas asuv Rocca al Mare kaubanduskeskus.

Greenful on Sillamäe sadamaga eellepingud ja kokkulepped Allika sõnul juba teinud. Tehased ja ettevõtted peaksid tööd andma 140 inimesele. Greenfuli tehaste rajamine on aga kallis, kolme tehasega tootmiskompleks läheb maksma 112‒115 miljonit eurot.

Esimene tehas tegeleb jäätmete kogumise ja sorteerimisega. Teises tehakse Greenfuli paneele ja kolmandas Greenfuli SIP-plaate.

Jäätmespetsialist Grents tõi näite, et kui rajada puitlaastplaadi tootmistehas, siis selle hind on kaks-kolm korda odavam. Seega unistab Greenful, et riik paneb asjale õla alla.

Ettevõtted loodavad raha saada õiglase ülemineku fondist ning räägivad läbi kliimaministeeriumiga. Kui rahakraan lahti keeratud, peaksid ka pangad kaasa tulema, loodab Allikas. Tõsi, üks tuntud nimi on neil juba pardal ‒ suurettevõtja, Alexela asutaja ja varemgi jäätmeäris tegutsenud Heiti Hääl.

Heiti Hääl ütles juunis Äripäevale, et Greenful on leidnud üles täiesti omaette niši. “Eestis on tekstiilijäätmete ülejääk 35 000 tonni aastas. Soomes on see suurem ‒ 150 000 tonni. Nõudlus nende taaskasutamise järele on koletuslik,“ ütles Hääl. Ettevõtjale kuulub 20 protsenti SIP-paneeli tehasest.

„Nüüd me olemegi niimoodi, näpud ristis, et kõik läheks hästi,“ ütles Allikas.

Tallinna Paljassaarde rajatava Hundipea asumi eestvedaja Markus Hääl hakkab kaasa lööma tekstiilijäätmete sorteerimise ja Greenfuli paneelide tootmise juures. Ettevõtjate helesinine unistus on, et Hundipea uus linnak saakski üles ehitatud Greenfuli materjalidega.

Allika plaani kohaselt saavad tehased valmis poolteist aastat pärast rahastamisotsuse tegemist. Rahaasjad loodab Greenful paika saada juba septembris ehk 2026. aasta alguses võiksid Greenfuli tehased tööle hakata.

Kui üleminekufondist raha ei saa, siis läheks käiku hoopis Hollandis esimese tehase rajamine, kus rahastus, asukoht ja plaan on kindel. „Siis me tõenäoliselt teeme uue kohviringi Heitiga, istume maha ja vaatame, mis teha saab,“ sõnas Allikas.

• Toomas Allikas paneelprototüübiga. Kui algselt oli mõte jättagi materjali sisse tekstiilikiud, siis nüüd saab kiud ühtlustada ning paneeli üle värvida või lakkida, kuidas soov on. Foto: Liis Treimann

Klientideks maailmanimed

Rahastusest mõnevõrra kindlam paistab olevat koostöö tuntud brändidega.

Kui mõni rõivabränd pöördub Greenfuli poole, sest ta on oma tekstiilijäätmetega hädas, siis Greenful sorteerib jäätmed ära ning annab väärtusliku tekstiili tagasi. Taaskasutatud materjalist saab rõivabränd teha uusi riideid. Tekstiil, mis jääb sorteerimisel üle, läheb ehitusmaterjali tehasesse ning Greenful toodab paneele, millest rõivabränd saab omakorda ehitada oma poode, riiuleid, kontoreid jne.

Rõivahiiud peaksid olema sealjuures eriti huvitatud oma jäätmetega tegelemisest, sest Euroopa Liit nõuab seda. Allikas rääkis, et on suhtluses praegu veidi üle 200 maailma luksus- ja kiirmoebrändiga.

„Minu kogemus on, et kõige ägedam bränd on kindlalt Adidas,“ ütles ta ning lisas, et maailma kallimad brändid ei soovi kuidagi nurki lõigata, vaid tegutseda ja toota läbipaistvalt, ausalt ja roheliselt.

Odava ja keskmise hinnastusega brändid tahavad aga tema sõnul hoopis nihverdada. „Nemad tahavad ikkagi ennast sellest jamast välja osta, mitte selle jamaga tegeleda,“ rääkis ta, viidates kiirmoebrändide soetatud rohesertifikaatidele. Niisiis pole Greenful Allika sõnul kuigi huvitatud potentsiaalselt sahkerdavate firmadega koostöö tegemisest, sest see võib anda hoobi ka Eesti firma mainele.

Allika ambitsiooni järgi võiks olla Greenfulil üle Euroopa 35 tehast. „Noh, Hispaaniasse, ma just Zaraga suhtlesin, ja me vaatamegi Saksamaal Adidase kõrvale,“ rääkis Allikas, kuhu tulevikus tehaseid võiks veel rajada. Ehituse algusega ootavad ka juba Soome ja Hollandi tehased. „Me lähme sinna, kuhu tekstiil on koondunud.“

Varsti saab kopa maasse lüüa

Esimesed tehased loodab Greenful teha kodumaale. „Me oleme väga lähedal esimese tehase ehitamiseks Eestis,“ ütles Grents.

Kuigi Hollandi või Soome tehase võiks valmis ehitada esimesena, siis Allika sõnul teeb Sillamäe tehasekompleks Eestist maailma kõige esimese tekstiilijäätmete vaba riigi. „See on päris äge label, mis võiks küljes olla,“ leidis Allikas. Ta leidis, et just sümboolsuse pärast rajatakse Eestisse esimesed pärisis tehased.

Eesti mõistes oleks Greenfuli enam kui 100 miljonit eurot maksva tehastekompleksi näol tegu suurinvesteeringuga. Äripäev avaldas varakevadel Eestisse kerkivate tehaste kaardi, mida saad uudistada siit.

Iga Greenful paneelide tehas hakkab vastu võtma kuni 35 000 tonni jäätmeid ja iga tehas maksab sama palju. Tehaste juurde tuleb ka sorteerimiskeskus, mis on tehisintellekti toega täisautomatiseeritud. Selle võimekus on vastu võtta kuni 70 000 tonni tekstiilijäätmeid. Sorteerimine on täisautomaatne, seega nobenäppe pole vajagi ning see kõik toimub väga efektiivselt.

Allika sõnul on Euroopas selline tehnoloogia veel kahel sorteerimiskeskusel.

Idee alge jääb aastate teha

• Greenfuli ehituspaneel on tugev, lõhnatu, raskust kandev ja vastupidav, rääkis Toomas Allikas. Neid võib kasutada kandeseinana, disainelemendina, sisepaneelina, välisfassaadipaneelina. Katusefirmad teevad juba ka teste, et paneele saaks kasutada katusel. Paneel aga ei vaheta välja alumiiniumit ja teisi metalle. Aja jooksul võib paneel pisut painduda, mida puit nii palju ei tee. „Aga meil on ikka rohkem plusse, kui miinuseid on sel ootel,“ sõnas Allikas. Foto: Liis Treimann

Toomas Allika idee teha tekstiilijäätmetest ehitusmaterjale sai alguse kaheksa aastat tagasi. „Tahtsin, et kõik, mis ma edaspidi teen, on positiivse energeetikaga ja loov,“ viitas ta suurtele muutustele oma elus.

Ta osales Euroopa Liidu rahastatud kiirendis, kus ta sai head kontaktid ning veidi raha. Kiirendist saadud rahaga rentis laopinna, tellis mitme erineva ettevõtte prügi ja hakkas seda sorteerima. Prügist sai ta plastikut, jalanõusid, tekstiili.

Pärast prügiga katsetamist tootmisettevõtetes, mõistis ta, et tekstiil on jääde, millega peab tõsiselt tegelema. Siiani pole Euroopas ühtset arusaama, kuidas tekstiilijäätmetega käituda.

Allikas rääkis, et külastas arendusperioodil mitmete erinevate riikide ülikoole ja start-upe ning kõigil olid valmis näidistooted tekstiilijäätmetest, kuid need ei näinud kunagi päevavalgust, sest keegi ei olnud valmis masstoodangut tegema. Ettevõtja hakkas peatselt tegema koostööd Euroopa eri tehnoloogiakeskustega ning jõudis välja Hollandisse ja ka Saksamaale, kuhu ta saigi katsetehase pinna ühes tööstusettevõttes.

Seni pole Greenfuli sarnast tehast püsti pannud keegi, sest tekstiilitöötlemisel on palju hädasid. Kui tekstiilitjäätmete niiskustaset tõsta, siis jookseb tootmismasin kokku. Jäätmete sisu on ka erinev – üks päev on ainult polüester ja teine päev puuvill. Nende materjalide sulamistemperatuurid on juba väga erinevad. Allikas naljatles, et materjalitootmine pole ainult tekstiili ja plastiku kokku sulatamine. „See on ikka raketiteadus,“ sõnas ta.

Tegi kirju minevikuga rahu

Tekstiilijäätmetest toodetud paneelid pole Toomas Allika jaoks aga sugugi esimene leiutis. Allikas pani koos äripartneriga 2006. aastal püsti SMS laenu äriimpeeriumi, mis pidi vallutama tervet Euroopat.

2006. aastal asutas Allikas koos äripartneri Aimar Jürimäega ettevõtte SMS Laen, praeguse nimega Creditstar Group AS. Allikas oli ettevõtte juhatuse liige kuni 2007. aastani ja omanik 2008. aasta juunini. Juba toona oli Allikal mõtteis vallutada oma äriga kogu Euroopa.

Pärast SMS Laenu müümist tegi Allikas bisnist erinevate sama valdkonna ettevõtetega, mis lõpetasid võlgades ja pankrotis. 2011. aastal kehtestati Allika suhtes täielik ärikeeld, mis enam ei kehti. Ka kuulutati välja mehe isiklik pankrot, millega arestiti mehe vara ning tema luksuslik maja Viimsis läks haamri alla.

Ma ei taha ühtegi senti teenida kellelegi intressidest ja pisaratest.
Toomas Allikas

18 aastat tagasi kiirlaenuäri püsti pannud ettevõtja on tagasi uue äriga

„SMS Laen sai valed partnerid ja sellest ettevõttest me jäime ilma,“ rääkis Allikas. Ta tõdes, et pärast seda tuli tema elus raske aeg ning ta mõistis, et tuleb teha 180kraadine pööre. „Et kõik mu elus algaks positiivse energeetikaga ning et ma ei taha ühtegi senti teenida kellelegi intressidest ja pisaratest,“ rääkis Allikas.

„Kui sa ikkagi firmast ja rahast ilma jääd, pankroti läbi teed, siis eks see ikka jätab oma jälje,“ sõnas ta.

Allikas tõdes, et tema eelmine äri ja minevik on olnud talle takistuseks. „Päeva lõpuks olid ju kõik, mis mu saavutused on, isiklikud suhted,“ ütles ta. Allikas ütles, et ka KPMG on teinud tema kohta taustauuringuid ning loonud koos ettevõtjaga ka mudelid, mis aitavad olla Greenfulil läbipaistev.

„Olen rahu teinud ja andestanud ja edasi liikunud,“ meenutas ta segaseid aegu SMS Laenu ümber. „Kui sa ükskord suudad mõelda nii, et mis see halb sinuga head tegi, kuidas see pani õppima ja kus ma täna olen, siis, täna valida, kas teha Greenfuli või SMS Laenu, siis seda viimast sõna ei taha isegi välja öelda. Nende väärtusahela vahe on lihtsalt nii suur ja need ei ole võrreldavad. Ma ei kahetse midagi, ju siis tuli see läbi kogeda.“

Stiine Reintam